Tere kõigile!
Edaspidi on minu blogipostitused nii eesti kui inglise keeles.
Tunnen end mugavamalt kirjutades inglise keeles, aga tahan, et kõik tunneksid end hästi ja teretulnult mu postitusi lugedes.
Aitäh, et oled siin — ükskõik, mis keeles.
Mõnikord võib üksainus kohtumine kanda endas kajasid palju kauem, kui oskad oodata. See on lugu just sellisest hetkest — vaikne, õrn ja sõnatu. Ühendus, mis ei nõudnud midagi rohkemat, aga jättis endast midagi püsima.
Mõned sidemed ei torma su ellu uksega paugutades, nad hiilivad ligi sosinal. Õrnalt, ootamatult ja just siis, kui su süda seda kõige rohkem vajab.
Kohtasin kedagi, kes ei kuulunud minu maailma, aga ometi tundus, et ta on sinna alati kuulunud.
Leave a comment